kolmapäev, 11. aprill 2018

Sips tegemistest

Ei teagi kas nüüd vabandada sellega, et on jube kiire olnud, et pole olnud mahti kirjutada või vabandaks sellega, et nii igav elu, et polegi midagi kirjutada. Aga no vahet pole tegelt, sest nüüd ju lõpuks ikka kirjutan. Viimasest sissekandest on möödas 46 päeva ja vaataks mis siis õigupoolest juhtunud on.

Veeburari lõpus suuri sündmusi peale Vabariigi aastapäeva polnud, aga 1. märtsil osalesime traditsioonilisel KEAT ööl Paides, kus meie võistkond tuli taaskord esimeseks. Millega täpsemalt tegu, siis seda näeb SIIT. Tiim oli ühtlane, meeskonnatöö toimis ja igal ühel oli omad tugevused. Siia üks meeleolukas pilt ka ühest kontrollpunktist, mille ka vist ära võitsime.

Märtsi esimese nädala veetsin vanade kolledžikaaslastega mäestikulaagris ja mõjus kosutavalt küll. Seal oli üks äge kokkusattumus ka. Nimelt olime ühel õhtul konte leotamas väikses veekeskuses ja kuulsime eestlasi rääkimas. Sekkusime ka ja tuli välja, et nad seal mägedes tööl tõstukite juures. Rääkisime veel maast ja ilmast ja siis kogemata tuli juttu discgolfist ja ma siis mainisin, et olen ka Järva-Jaanis seda aretanud. Ning siis tuli välja, et tüübil plaanis 4. mail Eestisse tulla, et osaleda 5. mail Järva-Jaani 100 korvi võistlusel. Aga eks neid seiklusi oli seal veel mõned.

Vahepeal ma pole tegelikult niisama väga passinud ja lõpetasin ära edukalt autokooli C ja D kategooria kursused ja nüüd vaja veel sabast üle saada ning ARKi eksam ära teha. Mõned tuttavad said ikka Paide linna vahel lehvitada ka kui suurte masinatega õppesõitu tegin, päris lahe oli.
Päris palju olen aidanud ka Naabriplika ja Papade-Mammade võtete toimumisele kaasa ning eelmisel nädalal sain suisa kahel korral telekasse kui Naabriplikas mängisin tundmatut meest (sõnalist osa umbes 3 lauset) ja Padjaklubis veel tundmatumat meest (1 lause). Loodan, et jäin uutele talendijahtijatele ikka silma.
Kesk-Eesti TRE+ raadios on mind ka paar korda kuulda olnud kui olen Ringmikrofoni saatesse kutsutud plärama. See päädis aga sellega, et täna pidin saadet lausa juhtima, sest nii Mati Palmet kui Tiit Reinberg olid ära ja kedagi polnud vist varnast võtta. Päris huvitav kogemus oli ja hea oleks kuulda tagasisidet, et kas oli väga mööda või oli enamvähem arusaadav ka mis me seal Meelis Välimäe ja Kaido Kirikmäega öelda tahtsime. Jõudsime sinnamaani, et Paide peaks oma südame teemaga edasi tegutsema ning üleüldse võiks meil olla südamlik maakond, kus inimesed ongi lahked ja head. Tundub suht pehmo lähenemine, aga ilus ju oleks.

Viimasesse volikogusse kahjuks võtete tõttu minna ei saanud, kuid protokolli lugedes sain aru, et eelarve on nüüd vastu võetud ja sai tänu teisel lugemisele ikka natuke parem kui varem. Reservfondi võeti väiksemaks, investeeringud said täpsemad ning loodetavasti volikogu liikmetele ka natuke arusaadavam, kuigi päriselt siiski soovitud infot ma ei saanudki. Tuleb välja, et volikogu liikmed ei tohi meie vallas eelarve töödokumentidega kursis olla. Täna postkasti saabunud vallalehest lugesin, et opositsioon oli eelarve juures poliitilisi mänge mänginud ja see segab investeeringute realiseerimist ning et kas see vääris küünlaid. Juhin tähelepanu, et investeeringute ja hangetega oli ammu juba enne eelarve vastuvõtmist alustatud, nii et siin küll opositsiooni süüdistada ei saa. Pigem peaks tänulik olema, et kohe uut lisaeelarvet ei pea tegema.

Vallajuhtimise osas on hetkel kahjuks kuulda olnud, vähemalt minu kõrvu, päris palju kriitikanooli. 100 kriitikavaba päeva on ka ammu möödas. Praegune kõige teravam teema on seotud Väätsa Prügilaga, millest ka Järva Teatajas on palju artikleid viimastel nädalatel olnud. Ka meie vallajuhid Rait Pihelgas ja Jüri Ellram on AS Väätsa Prügila nõukogu liikmed, mis on juhatusel lasknud teha otsuseid, mis ei lähe avaliku sektori põhimõtetega kokku. Kui üle 5 miljonilise varaga aktsiaseltsi varad (mitte isegi aktsiaid) müüakse otsustuskorras natuke üle miljoni euroga maha sisuliselt riiulifirmale (loodi natuke aega enne nõukogu otsust), siis lasub nõukogul ikka väga suur vastutus ja see on kindlasti teema, mis järgmisel volikogul arutlust ja vastuseid tahab. Kui müüa, siis avalikult ning läbipaistvalt. Loodan, et veel pole hilja samme tagasi astuda ja oma vigu tunnistada.

Eelmises vallalehes oli kena uudis Koeru tervisekeskuse teemal. Uued ruumid ning maaelu säilimine. Samas tuli alevipealt juba paanikalaine, et kas meil Järva-Jaanis kaob siis perearst ära.  Facebookis kirjutasin ja igaksjuhuks siin ka kirjutan üle, et Järva-Jaani Perearstikeskus ei hakka paiknema Koerus nagu Valla lehest  lugeda võis ja Järva-Jaani Perearstikeskus ei hakka olema ka Koeru filiaal nagu Järva Teataja kirjutas. Et Koeru üldse sai projektirahadega tervisekeskus tekkida oli vaja vähemalt kolme perearsti nõusolekut ja nii oligi Silvia nõus kord nädalas vastuvõtte korraldama Koerus. Kui tänu sellele tulevad piirkonda uued teenused, siis on tegemist targa käiguga. Kas ka Haigekassalt selleks päris litsents saadakse selliste tingimustega, näitab lähitulevik, aga selge on see, et Järva-Jaani alevist, mis on valla suurim asula, ei saa nii oluline teenus nagu perearstiteenus, ära kaduda. Noh muidugi kui vallajuhid just seda tahtlikult suunama ei hakka, aga vaevalt. Samas on negatiivne näide politsei näol olemas, kus rendileping vallamajas lõpetati ja samaväärseid ruume vastu ei suudetudki pakkuda. Niiet kui keegi teab Järva-Jaanis büroopindu, mida politsei võiks üürida, siis kirjutada sellest taimi.salm@politsei.ee. Ses osas oli meie volikogu aseesimehel Ahti Karonil arvamus peale veebruari volikogu, et milleks meil politseid üldse vaja on, kuritegevust  ju sisuliselt pole. Mnjah. Ma edasi ei kommenteeriks seda.

Tänane positiivne, samas ka negatiivne uudis on see, et Järva-Jaani ja Koeru saavad mais endale Omniva pakiautomaadid. Ise kompasin seda teemat juba 3-4 aastat tagasi ja ka siis oleks võinud Järva-Jaani tulla postiautomaat kui vald oleks olnud nõus igakuisel ca 300 euri peale maksma. Lisaks sellele kulule oleks ilmselt postkontor suletud ja kaotatud veel paar töökohta. Hetkel pole kursis kas vald peale maksab sellele teenusele, kuid fakt on see, et postkontor sulgeb oma uksed. Pakiautomaat muidugi postkontorite koormust vähendab ja on vajalik, kuid eakamatel inimestel mitmed teenused siiski lähevad keerulisemaks (perioodika tellimused, erinevad maksed) või jäävad üldse kaugeks. Lisaks jäävad õhku rahvusvahelised pakid, suured pakid, korduvsaadetised jne.  Mündil on ikka kaks külge. Ühtede mugavus, keda ilmselt ongi meil rohkem, tuleb millegi või kellegi arvelt. Minu küsimus on, et kuhu asulasse siis Järva valla postkontor jääb, mis on vähemalt 2500 elanikuga omavalitsuses kohustuslik vastavalt ministri määrusele.

Revisjonikomisjoniga vaatame sel reedel otsa autode kasutamise aruannetele, mis meil oli ka tööplaanis ning veel arutame finantsjuhtimise korda. Lisaks on tulnud teemasid üles, mis on jäänud rippuma eelmistest vallavalitsustest. Peagi on plaan kokku kutsuda eelmiste revisjonikomisjonide esimehed ning saada täpsem ülevaade.

Muudest kohtumistest võiks välja tuua EOK ja kultuuriministeeriumi külaskäigu Järvamaa spordiga tutvumiseks. Teemaks oli maakonna sport, rahastamine ning murekohad. Spordiliitude ja ja Järvamaa Spordiliidu vahendid on olnud juba üle kümne aasta sisuliselt külmutatud, kuid selle ajaga on hinnad ja palgad teinud hüppe ning sama spordiürituste ja teenuste taset on üha raskem hoida. Loodetavasti see muutub peagi, aga hetkel veel mingeid suundi välja ei käidud ülevalt poolt.

Reedel kohtusin koos vallajuhtidega ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri Urve Paloga. Põhiteemaks oli üürielamute programm ja noorte võimalused maale elama jääda. Hea meel oli kuulda, et sel ja kahel järgneval aastal suunatakse programmi kokku 60 miljonit eurot ning loodan, et taotlused antakse sisse ka Imavere ja Järva-Jaani üürimajade tegemiseks, mis olid ka ühinemislepingus sees. Suur vajadus ka Koerus ses osas. Lisaks oli juttu vallas asuvatest riigiteedest ja nende mustkatte alla viimisest.
Sama teema ehk maaelu ning regionaalpoliitika jätkus täna Järva-Jaanis, kus Keskerakond oli kukku kutsunud rahvakoosoleku. Kuna mind isiklikult sinna kutsuti, siis osalesin ka. Riigihalduse minister Jaak Aab ja riigikogu liikmed võtsid probleemid ja mured teadmiseks ja usun, et see on üks järgmise aasta teemasid riigikogu valimistel. Ja ilmselt mitte ainult neil. Lisaks olid arutluse all sotsiaalpoliitika ja hariduspoliitika ning üldised teemad.
Sellega on poliitikateemad tänaseks läbi vist.

Täna toimus Järva kilva viimane etapp. Tulime vaatamata kolme viimase etapi ebaõnnestumistele siiski tugevale 4. kohale. Kokku osales 12 võistkonda ja pole üldse paha tulemus. Peale nelja etappi olime isegi kolmanda koha konkurentsis, aga noh, lõpp läks untsu (võiks isegi öelda antsu :) ) Järgmisel aastal jälle ja tänud Arletile seda eestvedamast.

Jalgpallirindelt on postiivne see, et meil on meeskond kenasti koos ja esimesed mängudki kolmandas liigas peetud ning mängupilt pole üldse hull. Negatiivne on see, et kahest mängust pole võetud ühtegi punni ning juhtus ka väike prahmakas mängijate registreerimisel. Aga no pole hullu, terve hooaeg on veel ees ja meeskond on indu täis. Õiget kodumängu peab aga veel ootama, sest osad mängud sain ära vahetada või edasi lükata. Esimene mäng Kasekoplis toimub 19. mail.


Kasutaja Järva-Jaani Kultuurimaja foto.Spordi ja kultuuriürituste orgunnist ma pole suutnud veel lahti öelda ja siinkohal tuleb kuulutuste rubriik. Nimelt toimub laupäeval juba 12. korda Järva-Jaani Kevadrock, järgmisel pühapäeval 4x4 mitmevõistlus ning 28. aprillil Järva-Jaani Sõudeergomeetrite võistlus. Lisaks kutsuti mind esmakordselt Järva-Jaani kultuurimajja bändiga rahvapidu juhtima. Korralik pinge on peal, et mitte väga põruda, aga no loodame parimat ja et omad võtavad soojalt vastu ikka. Panen kõik kuulutused siia ritta, saate sättida ennast osalema ja vaatama ning kaasa elama.

5. mai suure discgolfi võistluse organiseerimisega oleme ka peale hakanud ning loodetavasti mahuvad kõik talgulised ja discgolfi sõbrad kenasti Järva-Jaani ära. Lisaks põhivõistlusele, jätame raja üles ka pühapäevaks, 6-ndaks maiks, et need, kes jäid ukse taha, saaks ka osaleda ning tunda seda tunnet, mida 20 km discgolfiring  ja 100 korvi pakuvad.

Meie vabatahtlik päästekomando on ka aktiivne. Saime just 16. aastaseks ning sel puhul tehti väljasõit lennujaama komando, pommirühma ning häirekeskusega tutvumiseks. Silmaring laienes kõvasti. Päris palju on ka väljakutseid olnud sel aastal ja ühe päeva rekord on olnud lausa kolm korda. Ivari ja Villi lugematute töötundide abil sai meil töökorda "uus" paakauto, mis oli ikka täitsa mäda omadega. Täitsa kummaline kuidas kutselised sellega alles hiljuti päästmas käisid, aga nüüd peaks ikka mõnda aega vastu pidama. 

Ja lisaks eelnevale olen suureks eesmärgiks ikka oma majja kolida peagi ning tegelikult sai märtsis juba üks ekstreemöö Jaamal ka veedetud. Päris äge kogemus on see kui magama lähed ja toas on 20 kraadi ja hommikul ärgates näed hingeauru ja kraadiklaas näitab 8 kraadi. Natuke on veel vaja remonti vist teha, aga aega napib kuidagi. Ei saa  aru küll kuidas.

Tantsuproovis lubasin mingeid kuulujutte ka veel blogisse panna, aga vist need jätan seekord ikka ära :)

Olge tublid, näeme jälle 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar