teisipäev, 10. november 2020

Maadleme viirusega

Tere taas. Aeg läheb endiselt lennates ja nädalad mööduvad näuhti ja näuhti. Mis siis teoksil. 

Viirus on taas tagasi ja peame sellega tõsiselt maadlema, et taas võitu saada. Eks siin on igalühel oma roll ja vastutus, et sellel lainel meie elule seekord nii suurt mõju poleks. Kriisikomisjoni juhina kahjuks häid ja kõiki rõõmustavaid otsuseid teha ei saa. Seega on paslik ka praegu meelde tuletada selle väikse pildiga, et oleme ettevaatlikud. Lõpuks peame me muidugi selle viirusega harjuma, nagu me oleme teinud seda näiteks gripiga. Mingil hetkel on see murdepunkt ka, kus nn ennetavad meetmed viiruse vastu, muutuvad meetmeteks, mis tekitavad omakorda suuremaid probleeme, mida kohe mõtta ei saa. 

Selle kahe nädala jooksul on toimunud hulganisti erinevaid kohtumisi ja olen taas ennast rohkem kurssi viinud Järva valla erinevate kantide eluga. Üle-eelmisel nädalal külastasin Imavere-Koigi piirkonda ja sealseid asutusi. Kõikidesse küll 100% ei jõudnud sisse hüpata, kuid piirkonnajuhi Kaido juhtimisel sain kena ülevaate. Pikemalt vestlesime Imavere Päevakeskuse daamidega. Oodatakse kohtuma Imavere tegusate härradega. 

Jalutuskäigu tegin ka A.H.Tammsaare muuseumi maadel Vargamäel. Juhataja Reelika tegi ülevaate muuseumi seisust ning tuleviku visioonidest. Lisaks jalutasime Järvamaa Kultuurihiies. Tõdesime, et seda kohta võiks oluliselt rohkem kasutada erinevateks sündmusteks. Siit üleskutse kultuurirahvale, ärme käi oma pühas kantsis vaid laulupeotuld süütamas, vaid leidkem tee sinna ikka tihedamini. 

Peetri "päevakeskuses" käisime koos Getteri ja Veikoga väikest vestlusringi tegemas. Panin jutumärgid, sest tegelikult on värskelt renoveeritud ruumid eakatele olemas endises koolimajas, kuid kahjuks pole need väga omaks võetud ja pidid olema ka liiga kaugel. Samas on kasutuses olevad ikka väga kehvas seisus. Kiideti erinevaid väljasõite ja kooskäimisi. Seda oli meeldiv kuulata ja kindlasti jätkuvad need ka edaspidi. Peetri kinnisvara üldine olukord pole väga kiita, kuid huvilisi on, mis näitab, et elukohana seda piirkonda hinnatakse. Jätkame arendamist.

Jätkusid ka arutelud, et kuhu siis võiks tulla Järva-Jaani Noortekeskus. Terve suvi on seda teemat arutatud ja viimases haridus- ja noorsookomisjonis oli ka selge seisukoht, et Tervisemajas pole see kõige parem variant ning kaaluda tuleks kas Päevakeskuse hoone II korrust või Orina mõisa. Isiklikult mulle meeldib Päevakeskuse variant, sest seal tekiks selline mõnus kompleks alevi südames. Olemas on mänguväljakud ja suur sisehoov, erinevad huvitoad ning arenemisvõimalused. Jaanilaia rahvale ka selline kooslus meeldiks. Aga see peab sündima siiski koostöös noortega ja nende kaasamine on selliste otsuste juures ülimalt oluline. Lähiajal saab see sündima, sest juba mitu kuud pole noortel kuskil olla olnud ja see pole kuidagi hea.

Eelmisel nädalal käisin Järvamaa Arenduskeskuses ning arutasime Järvamaa Spordiliidu soovi korraldada liikumisuuringut. Ehk teada saada, mis on Järvamaa inimeste harjumused ja käitumised seoses liikumisharrastustega. Seni on seda teinud ainult Pärnumaa. Et arengut planeerida, peame teadma, kus me hetkel viibime. Kontseptsioon ning ajaraam sai enamvähem paika ning järgmise aasta esimeses pooles peaks tulemused käes olema.

Kogukondade külastamisega läksime ka edasi ja nii toimus järjekordne piirkonnajuhi ja vallaametnike külaskäik Esna külla. Sain seal ehk pool tunnikest olla, kuid õnneks väga palju murekohti nagu polnudki. Ses mõttes on Esna rikas, et kui mõnes piirkonnas pole üldse ühtegi seltsi või ühingut, kes kogukonna eest hea seisaks, siis seal on neid lausa kaks. Valla huvi, nagu ka mujal piirkondades olen rääkinud, on see, et kohapeal on üks kindel inimene, kelle käest saab kogu vajaliku info kätte ning kellega murekohti arutada ning kes toob piirkonna inimeste mõtted ja soovid piirkonnajuhini. Selles võtmes peame seal veel natuke tööd tegema, kuid usun, et ühise keele leidmine pole võimatu. 

Alates eelmisest kolmapäevast olen eneseisolatsioonis. Just tuli info, et ka proua president suundus karantiini. Mulle sai saatuslikuks hooaja viimane jalgpallikohtumine. Kui esialgu tuli info, et üks Rakvere mängijatest oli positiivne, siis see poleks meile piiranguid kaasa toonud. Hiljem selgus, et ka meie enda mängija oli positiivne ning see tähendas kõigile vähemalt 10 päevast piirangut. Tegin neljapäeval ka testi ning reedeks oli info käes, et olin negatiivne. Uuesti teen testi homme ja kui hästi läheb, siis neljapäevast taas vabaduses. Kodukontor toimib kenasti ja päris palju koosolekuid on ära peetud. Samas see pole ikka minu jaoks see töökeskkond, kus suudaks väga efektiivselt keskenduda. Oleneb muidugi inimesest ja kodusest olukorrast ja nüansse on palju. Teeninduskeskustes hetkel meil inimesed üksinda tubades ja kodanike külastamine vaid etteteatamisega ning maskides. Suheldes nii maakonna kui Harjumaa omavalitsusjuhtidega, siis see hetkel põhiline praktika.

See nädal algas sellega, et loodud sai Järva valla youtube kanal, mis võimaldab otseülekandena ning lisaks järelvaadatavana (äge sõna) korraldada avalikke koosolekuid. Lisaks võiks tulevikus kanda üle kultuurisündmusi, õppevideosid, reklaamklippe jne jne. Tutvustasime Järva valla eelarvestrateegiat aastani 2024. Esialgu oli tehniline vimka sees, kuid nüüd on seda võimalik vaadata SIIT. Väike samm kaasamise ja läbipaistvuse suunas on taas tehtud. Kui kõik läheb kenasti, siis sel nädalal toimuvatest ÜVK avalikest koosolekutest teeme ka ühe ülekande. Ilmselt neljapäeval kell 17.30 Aravetelt. Selle kohta anname vallalehel, FBs ja äpis eraldi teada.

Suuremate teemadena on laual hetkel järgmise aasta eelarve koostamine ning selle üleandmine vallavolikogule. Lisaks on palunud kokkusaamist Aravete lasteaia hoolekogu, et arutada Aravete lasteaia tuleviku ja uue hoone ehitamist. Kogu sealse kontseptsiooni ja lahenduse paika panemine on lähinädalate küsimus ning kindlasti tuleb sinna kaasata ka kohalikku kogukonda.

Ülikoolis läheb ka põnevalt. Osalen seal päris palju distantsõppe vormis ja saab hakkama küll. Neljapäeval jalutasin nt Metsaääre külas Pärnumaal ja laupäeva hommikul sai mõnusalt Harmis lõkke ääres istuda ning Toomas Trapidot kuulata. Hulk kodutöid ja grupitöid on juba tehtud, kuid pikk-pikk maa veel minna. Hetkel võlksi (võlgnevusi kodutöödes) pole tekkinud.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et elu on ikka päris kiire, käed-jalad on tööd täis ning endal praegu tuhhi jagub. Loodan, et teil ka ikka endiselt meel positiivne ja test negatiivne.

Kuulmiseni