Kolmapäevane koosolekute päev oli asjalik. JOL-i eestseisuses sai järgmise nädala juhatuse päevakava paika. Kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekul valisime kolme variandi seast välja järgmise aasta laulu- ja tantsupeo idee. Otsused on tehtud ja avalikustame peale juhatuse poolt kinnitamist.
Spordiseminaril saime ülevaate Jõgevamaa süsteemist, mis on kenasti paika loksunud. On nii õppida kui õpetada. Arengukava tegevuskava sai üle käidud ja konkreetsed vastutajad taha pandud. Usun, et asjast saab asja.
Eile toimus haridustöötajate hooaja avalöök. Osalesin ka seal ja peab ütlema, et väga hea oli. Türi Ühisgümnaasiumi poolt koostatud kontserdi osa oli mõnus ja ilus ning ka nalja sai. Sellele järgnes koolitus teemal "Positiivne suhtlemine=positiivne tulemus". Olen selle mõttega 100% nõus ja loodan, et see jõudis ka kõikide pedagoogideni. Muutus algab enda peast ja kui seal see klõps ära käib, siis on ka maailm Sinu ümber palju ilusam. Nii on lihtsalt.
Täna tänasime Helle Linki pika-ajalise panuse eest Järva-Jaani elus ning saatsime ta väärikalt teenitud pensionipõlve pidama, mis tihti on tempokam kui tööelu. Tänud veelkord. Lisaks tähistas lastead Jaanilill oma 18. sünnipäeva. Terve päev on seal täna erinevaid üritusi täis ja veelkord palju õnne kogu lasteaia perele.
Homme osalen Paide esivõistlustel 10-võistluses Türil, misjärel külastan Kuma Raadio sünnipäeva spordihallis. Viimasel võistlevad rahva vastu meie spordimehed Kuldar Kark ja Ervin Kõll. Jõudu ning palju õnne raadjule.
Iga aasta augustikuu viimane laupäev on kuulutatud Muinastulede ööks, mil Läänemere kallastel süttivad lõkked ja tuled. Meil merd pole, kuid süütame järve ääres ning järve peal tuled. Külla on tulemas ka Paide linnarahvas, kes enne tulede süütamist tutvub ka Järva-Jaani muuseumitega. Tulge siis ka tulesid vaatama ja nautima.
Pühapäev on teadmistepäev, kuid aktus toimub meil siiski esmaspäeval kell 9.00. Et suve viimasest päevast viimast võtta, siis kutsun pühapäeval kõiki Kasekoplisse, et kaasa elada põnevale mängule. Võõrustame Tallinna FC Baltecot, keda meil seni kunagi võita pole õnnestunud. Lisaks on enne talve plaanis sisse anda ka uute fännisallide tellimus. Tulge mängule ja pange tellimus kirja.
Kaunist nädalalõppu ning kohtumiseni peagi.
Allpool nüüd ka minu arvamusartikkel, mis ilmus teisipäevases Järva Teatajas.
Augustis avati Järva-Jaanis Türi–Tamsalu kitsarööpmelise
raudtee muuseumvagun. Avamisel võttis sõna ka maavanem Tiina Oraste, kes arvas,
et tegelikult võikski Järva-Jaani olla maakonna vedur.
Teatud asjades ilmselt olemegi, kas või selles samas
muuseumivaldkonnas. Lisaks erineme teistest omavalitsustest selle poolest, et
meie valla juhid ei kuulu ühessegi parteisse. Mind on kutsunud oma ridadesse kõik juhtivad erakonnad, nii
hea kui kavalusega, kuid olen jäänud endiselt truuks oma siseveendumusele, et
väikeses omavalitsuses loeb inimene ja tema teod, mitte kuulumine erakonda.
Tulles tagasi Järvamaa juurde, siis kindlasti on praegu
aktuaalne teema tõmbekeskuste määramine. Regionaalminister on maavanema
ettepanekul Järvamaale välja pakkunud neli tõmbekeskust: Paide, Türi, Koeru ja
Aravete. Järva-Jaani on nimekirjas tärniga ja saab ka tõmbekeskuseks,
kui naabervallad vastavad meie ühinemisettepanekule positiivselt. Siia on kohe sisse kirjutatud vastuolu, sest Koeru ja Ambla
valla huvi positiivselt vastata ilmselt väheneb märgatavalt, sest kes tahaks
veel täiendavat «tõmbekonkurenti» Põhja-Järvamaale. Teada on, et Ambla vald on
juba eitavalt vastanud. Maavanem võis hästi mõelda, kuid tegelikult tõmbas ta selle
klausliga juba eos läbirääkimistele vee peale. Maavanema meelest oleme me
ainult enda arust tõmbekeskused, kuid võiks siiski rohkem kohapealset infot
uurida.
Kui me üldse tõmbekeskus poleks, siis inimesed ei käiks
meile mujalt tööle. Ka kaubandusvõrk on laienenud tugevalt keskuseks olemise
tõttu. Lisaks käivad lapsed Järva-Jaani lasteaeda ja kooli ka
naabermaakonnast, mida teistel omavalitsustel minu teada pole. Ka Kareda valla juhid on välja toonud, et oleme neile
tõmbekeskusteks. Otsustage ise. Koeru puhul on tööstuse olemasolu toodud
põhjuseks, kuid siis võiks ka Imavere tõmbekeskus olla. Kui vaadata kas või tõmbekeskuste määramise juhendit, siis
Järva-Jaani alev, mis on maakonnas suuruselt kolmas asula, vastab sellele 95%
(puuduolev 5% tuleneb tagamaa suurusest, mida pole ka Aravetel ja Koerul).
Üles jääb suur küsimus, kas ja mis siis ikkagi oli
tõmbekeskuste määramise aluseks. Võib-olla muretsemiseks suurt põhjust polegi,
sest Reformierakond ju mingit positiivset hoiakut antud reformile siiani üles
näidanud pole ning tegeldakse lihtsalt reformiga, mis jälle kuhugi ei vii. Olen seda meelt, et koos on teatud asju kindlasti teha
lihtsam ja ka odavam ning Järvamaal on seda kogemust päris palju. Loodan, et ülejäänud naabervallad vastavad Järva-Jaani valla
ühinemisläbirääkimiste ettepanekule positiivselt ja sellest saab nende kohalike
omavalitsuse valimiste ajal ka üks võtmeküsimusi. Kokkuvõtvalt võiks muidugi
öelda, et peame vähem virisema ja rohkem tööd tegema, mida me ka teeme.
Palju on juttu olnud Paide linnast kui maakonna keskusest.
Nii kurb, kui see ka pole, on maakonna keskuse Paide omavalitsustele tehtud
ühinemisettepanekud lõppenud «oma võttest selili» positsioonis, sest nagu
linnajuhid on tunnistanud, pole Paide nõus ühegi omavalitsusega liituma, kui
ametiasutusena kaob ära Paide linnavalitsus. Türil suudeti siinkohal puude taga metsa näha. Loodan, et
linnavolikogu uus koosseis toob ka selles suhtes väheke laiemat vaadet. Teisalt paneb mind muretsema Paide linna sisepoliitika, sest
uutel tulijatel on võimalus kandideerida küll, kuid seda ainult «õiges»
erakonnas või muidu järgnevad sanktsioonid. Nii olen kuulnud mitmelt inimeselt.
Kurb iseenesest, kuid mis teha. Siinkohal kutsun küll paidekaid igasugustele
manipuleerimistele mitte alluma ja tegema otsuseid ikka oma südame järgi, sest
muidu ei muutugi midagi.
Paides, Eestimaa südames, võiks südametunnistus olla ikka
puhas.
Arvamusfestivalil oli üks teemadest «Noor tagasi Järvamaale
– kuhu ja mida tegema?». Olin teema püstitaja, kuid paraku arutelus osaleda ei
saanud. Üks tulemus oli, et noored peavad olema hakkajamad, kuid kas
ka omavalitsused saavad siin midagi teha. Kindlasti saame luua positiivset ja
head keskkonda, kuid minu meelest on suurem mure noore eluase. Nad ei saa veel
laenu, pole püsivat sissetulekut, kuid ema-isa kapi taga ka elada ei taha. Olen
varemgi rääkinud, et puudust on munitsipaalüürikorteritest, kuid neid luua on
väga kallis ja siiani pole olnud ühtegi programmi, et neid luua. Järva-Jaanis
soovime seda teha, loodetavasti Euroopa Liidu järgmine programmperiood tuleb
siinkohal appi. Järgmine küsimus on muidugi töökoht, kuid siin on noorel
endal ka palju ära teha. Sel aastal on positiivne ka see, et tavalisest rohkem
noori on kandideerimas volikokku, seda erinevates nimekirjades.
Vähem kui kaks kuud on jäänud kohalike omavalitsuste
valimisteni, kuid ei ole veel hilja oma kandidatuur üles seada ning selle kaudu
oma kogukonna elus kaasa rääkida. Ärge kartke oma arvamust avaldada, sest oluline pole mitte
arvamusliidrite arvamused, vaid inimeste liiderarvamused!
Vox populi, vox dei.