pühapäev, 7. oktoober 2012

Kohvri sisu vahetusse ja minek

Teen vahepeal kiire sissekande. Soome-Rootsi õppereis on seljataga ja päris palju uut informatsiooni ja kogemusi on saadud. Jagan sips seda ka teiega. Esimesel päeval oli meil sihtmärgiks Nurmijärvi vald Soomes. Ses mõttes on raske võrrelda, et kogu omavalitsussüsteem on hoopis teistmoodi üles ehitatud kui meil, kuid ka seal on taas haldusreform päevakorras. Nurmijärvi on Helsingi lähedal ja ta on selles rollis, mis meil Tallinna rõngasvallad, et rahvast tuleb muudkui juurde ja juurde. Samas teevad seal omavalitsused kõvasti tööd, et ise hoogu tiibadesse anda. Neil on võimekust maad osta, seda arendada ning siis juba ettevõtteid tegutsema kutsuda. Üks näide ühest ettevõttest oli teraseettevõte, mis sisuliselt tegutseb logistikaga. Tellib Itaaliast metalli, lõikab õigesse mõõtu ning saadab üle Soome laiali. Ettevõttes kokku on üldse ca 30 töötajat ning käive on 30 miljonit Euri. Kõva värk.
Kõrvaloleval pildil esiplaanil olev torudepakk maksab uskumatud 45000 euri. Tellimuste täitmise tähtaeg on Täna. Ettevõtluse arendamise osas on olemas eraldi agentuurid ning ka omavalitsuses on eraldi inimesed olemas, kes pakuvad niiöelda täisteenust, et kaeveluba, projekteerimiste ning muu bürokraatiaga ei peaks kabinetist kabinetti jooksma. Rootsis käisime esimesel päeval Mariefredi linnas. Selles väikelinnas elab ca 4000 elanikku ning põhiline tegevus on turism. Tegemist oli vahepeatusega suunal Eskilstunale. Eskilstunas kohtusime linnavalitsuse esindajaga, kes rääkis Eskilstuna olukorrast. Tegemist on vana tööstuslinnaga, mis oli vahepealsest mõõnaperioodist väga räsitud. Mõõn algas 30-40 aastat tagasi. August tulid nad välja tänu ülikoolile, miskaudu inimesed hakkasid omandama uusi oskusi ning nad taastasid oma enesekindlust ning seeläbi ka linna olukorda laiemas plaanis. Nad suutsid kohaneda uue olukorraga. Vanad mahajäetud tööstushooned on võetud kasutusele nii spordihallidena, uute tootmistena, kuid ka kunstimuuseumina, koolina ning teaduskeskusena. Neid käisime järgmisel päeval ka vaatamas ning muljetavaldav on kogu värk. Samuti saime näha kuidas ettevõtjad koostööd teevad. Iga kuu toimub neil niiöelda diivanihommik, kus keegi tuntud inimestest on tulnud rääkima ettevõtjatega, kuid mitte ainult. Seal saavad käia ka tudengid ja muidu külalised. Teaduskeskus töötab ka kui väike-ettevõtete inkubaator, kus ettevõtlikud inimesed saavad hoo sisse. Seda ma olen isegi rääkinud, et inimeste ettevõtlikus on meie edu alus. Seal enamus ettevõtteid on 5-7 töötajaga ning muinasjutulistest suur-ettevõtetest ei unistata. Kunstimuuseumis saime kahjuks vähe aega olla, kuid üks asi oli küll lahe. Nimelt on tehtud selline seadeldis, mis umbes 8 m laiuses suudab vett doseerida nii täpselt, et õhku tuleb sellest kiri ning lisaks sellel on see ühendatud internetiga ja sel hetkel enim kasutatavad sõnad saabuvadki vaatajate ette. Tegin väikse klipi ka sellest. Vaata SIIA. Haridussüsteemist rääkides, siis Eskilstunas on peale põhikooli ainult üks variant. Seal on gümnaasiumi ja kutseka osa koos ning vastavalt soovile saad kooli sees valida kas tahad tööle minna või on suund ülikooli peale. Samuti on seal ka maakoolide küsimused üleval, nagu meilgi. On koole, mis asuvad Eskilstunast kaugemal ning pooled lapsed käivad ikka suurde linna. Kui meil ka nii oleks, siis oleks meil ka oma kooliga jätkamine küsimärgi all, kuid praegu justkui tahab riik ise sundida mujal käima. Ok, seda teemat ei hakka sügavamalt lahkama praegu. Viimasel päeval käisime taaskasutuskeskuses. Alguses võtsime seda natuke eelarvamusega, kuid kohapeal selgus, et tegemist on suure halliga, kus riide osa oli väike, kuid mööbel, tehnika, majapidamistarbed võtsid suurema osa. Tegemist on heategevusüritusega, kus keskus võtab inimestelt tasuta vastu, teeb korda, paneb müüki ning tuludest katavad igapäevakulud ning ülejäänud annetatakse teistesse riikidesse, kus seda on väga vaja. Väga huvitavat kraami on seal ning tegemist väga tänuväärse ettevõtmisega. Peale lühikest kokkuvõtet võib öelda, et tegemist oli väga vajaliku koolitusreisiga, kus lisaks saime ka häid kontakte, mida tulevikus saame kasutada. Laeva pealt maha minnes suundusin Loole, et seal viimane mäng pidada sel hooajal. Liigakoha olime säilitanud juba varem ning seetõttu oli mäng natuke pingevabam. Suutsime teha päris kena mängu, kuid mängu lõpus suutsime siiski lasta lüüa kaks vastuseta väravat. Samas said noored mänguaega ning 2-4 kaotus liiga 4. meeskonna vastu pole väga halb. Seejärel toimus valla vastuvõtt, kus taasavasime Kinotahvli, näitasime kolme valla (J-Jaani, Koeru, Kareda) uut turismiklippi, esitlesime uut valla raamatut (esmaspäevast on see müügil ka raamatukogus, 5 euri tk) ning õnnitlesime ja tänasime valla tublisidi kodanikke või neid, kes valla heaks on andnud märkimisväärse panuse, kuid siin ei ela. Väga ilusti läks minumeelest ja loodan, et ka osavõtjad jäid rahule. Täna oli Paide-Türi jooksu päev ning seekord läbisin selle koos Arturiga, tema oli kärus. Aeg oli kehvem kui eelmisel aastal, kuid tunne oli sellegipoolest hea. Hea meel oli ka selle üle, et bussis oli ca 30 inimest ning nende seas palju noori. Loodan, et kõik osalevad 13. oktoobril ka Tiina Idavainu jooksul kell 12 järve ääres. Tiina osales ise ka Paide-Türi jooksul ning võttis oma klassis taas võidu. Palju õnne ja jäksu. Aga tema jooksu kohta rohkem infot SIIT. Lisaks oli täna veel valla sünnipäevakava viimane üritus. Võimla juures toimusid rattavõistlused ja perevõistlused. Kokku tuli kuus peret ja võistlused olid meeleolukad. Lisaks võin välja kuulutada ka fotokonkursi võitja, kes lähiajal saab oma auhinna kätte. Facebooki ja kultuurimaja hääletuste summadena võitis pilt "Hüpnoos" (kõrval nähtaval)
, mille autoriks on Mart Piiroja. Mulle see pilt ka õudsalt meeldib. Sööb sisse kuidagi. Õnnitlused talle ja tänud kõikidele teistele piltnikele. Päris häid pilte tuli ning loodetavasti kordame sarnaseid üritusi ka tulevikus. Homne päev läheb Inglismaa reisu ettevalmistamise tähe all, kuid kuna lend on õhtul, siis saan natuke kasulik veel ka siinmail olla. Olge siis ikka optimistlikud ja nagu ma ka uue raamatu sissejuhatuses ütlesin, kasutades tarkade meeste lauset- helge tulevik on möödapääsmatu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar