esmaspäev, 22. november 2010

Reipalt

Et siis ei jõudnudki ikkagi eelmisel nädalal teise sissekandeni ja arvasin, et pole mõtet ka nädalavahetusel kirjutada.
Kui rääkida sellest koolitusest, kus eelmisel nädalal JOL-ga käisime, siis saime ikka targemaks küll. Kuna nii neile kui meile kehtib ühine veedirektiiv, siis peaks meil teoreetiliselt ka ühine tegevuskava olema, kuidas puhast vett säilitada. Loodetavasti meil nii karmilt ei läheneta, et igal majapidamisel peab olema oma reoveepuhasti, kuid loomulikult peab heitveekäitlus kontrolli all olema. Nägime erinevaid meetodeid selle lahendamiseks. Tutvusime nii kuivkäimlate kui suurte süsteemidega, kus reovett juhitakse suurde puhastisse ca 40 km kauguselt. Lisaks saime natuke selgemaks neil toimunud haldusreformist. Palju on räägitud, et neil on see edukalt ellu viidud ja on palju häid näiteid, siis ühes vallas öeldi konkreetselt, et neil on elu nii hea, et liituma küll ei meelita (ca 2000 elanikku). Samas loomulikult on neil koostöö palju tihedam kui meie omavalitsuste vahel. Mõtlemisainet küll.
Reedel jõudsime õhtul koju ja kahjuks Karinu külamaja esimese sünnipäeva puhul õnnitlema ei jõudnudki. Kuid õnnitlused tagantjärgi.
Laupäeval osalesime Türi Cupil jalgpallis. Kui alguses ei saanud kuidagi mängu käima, siis lõpuks suutsime ka ühe võidu välja pigistada.
See nädal on alanud tavapäraselt kiirelt. Hommikul nagu ikka töökoosolek, seejärel arutasime vallas eelarvet, siis toimus JAP-i juhatus ning seejärel arutasime taas eelarvet ja seejärel toimus eelarve- ja majanduskomisjoni istung, kus arutasime samuti eelarvet. Praeguse seisuga liigume jõudsalt eelarve tasakaalu poole ning detsembris peaks tasakaalus eelarve valmis olema. Praeguse seisuga on kogumaht ca 29 miljonit.
Homme hommikul teeme taas kiire eelarve arutelu. Seejärel lähme kodanikeühenduste konvrentsile, et siis tagasi jõuda kella kaheks, mil toimub meil vallavalitsuse istung.
Sel nädalal toimub koolis "Oma kooli nädal" ning selle raames toimuvad erinevad üritused. Külla oodatakse ka vilistlasi ning kolmapäeval lähen oma mälestusi rääkima.
Neljapäeval on volikogu istung ning selle päevakorraga on võimalus teil tutvuda meie nädalakavas.
Muudest teemadest niipalju, et veel on aega enampakkumisel osaleda, millest oli üle-eelmises postituses juttu.
Täna lõppes ka nädal aega kestnud küsitlus selle kohta, et kuidas siis minu esimene aasta on rahvale tundunud. Vastas kokku 54 inimest, millest väga heaks hindas 51%, heaks 29%, rahuldavaks 11%, mitterahuldavaks 3% ning nõrgaks 3% vastanutest. Aitäh kõikidele vastajatele, sest sellise tagasiside meetodil on võimalik teha mõningaid järeldusi. Tundub, et üldiselt olen õigel teel, kuid samas arenguruumi on veel küll. Nii, et mis muud kui tegutseme reipalt edasi.
Lasteaia ehitus läheb jõudsalt edasi ning biopuhasti ehitus on ka graafikus.
Enne kui eelarve kindel pole ei julge järgmise aasta investeeringuid välja hõisata. Praeguseks on teada, et sel aastal läheb veel Seliküla-Jalgsema külamaja renoveerimiseks ja ka Orina mõisa renoveerimine saab peagi alguse.
Kui häid mõtteid on, siis andke teada ning samuti tuletan meelde, et ootan ka vabade elamispindade kohta infot, sest ega muidu ju inimesed maale tagasi ei tule kui pole kuhu tulla. Jagagem infot.
Kaunist nädala jätku.

4 kommentaari:

  1. PEAAGU TASUTA ELAMUD.
    Kulutused kokku kõigest 20 000 krooni(kakskümmend tuhat krooni):
    www.savikodu.ee www.savimaja.ee www.juured.ee

    Mõistagi soovib igaüks oma perele ilusat kodu, kus on hea ja rahulik puhata. Selleks, et kirjeldatud kodu ikkagi saada võtab inimene endale laenukohustuse ja hakkab teenima lisaks tööandjale ka panka. Kuna riik tahab ka oma osa, siis võib juhtuda, et inimene katab oma sissetulekuga vaevu vaid hädapärase. Suured finantskohustused kasvatavad hirmu ja mitmed suurendavad kindlustunde saamiseks veelgi oma töökoormust. Tekib üha rohkem pingeid ja üksteise mittemõistmisi perekonnas, kuni lõpuks muutub üllas soov omada kaunist kodu pere lõhkujaks...

    Veelgi enam, lisaks perekondade lõhkumisele mõjutab inimese heaolu linnas ka inimkehale mitteomane keskkond ja söök. Enamasti on algne looduslik materjal tarbijateni jõudnult tundmatuseni muudetud ning inimese jaoks harjumatu. Inimkeha lihtsalt ei ole sellise materjaliga aastatuhandete jooksul kokkupuutunud ning ei võta seda omaks. Olgu siis tegemist toidu, riiete, mööbli või mõne muu esemega.

    Mis on siis lahendus? Jah tõepoolest, üks lahendus on savimaja!
    http://www.savimaja.ee/index.php?id=miks

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/03/plussenergia-maja-hind-ligikaudu-30-000_31.html
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/03/kuidas-saab-koige-odavamalt_31.html
    4.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD- majad milledes on küte ja elekter tasuta...Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.www.elumaja.ee
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
    Uus majaehitusviis ajab kütusemüüjad pankrotti
    http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/uus-majaehitusviis-ajab-kutusemuujad-pankrotti.d?id=33068319
    Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
    http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063

    VastaKustuta
  2. Talgute tegelik mõte seisneb selles,et noor pere saaks kodu tasuta:
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/talgute-tegelik-mote.html

    Talgute tegelik mõte seisneb selles,et noor pere saaks omale kodu ilma pangalaenuta.
    Väga tore siis,et talgute pidamise traditsioon hakkab tasapisi uuesti arenema sest talguid võib pidada iga päev...Näiteks,suve jooksul peetakse talguid kümneid kordi savi ja põhumajade ehitamiseks.
    P.S.
    Talgud ei tähenda vaid koristustöid !!!
    Talgute peamine mõte seisneb selles,et talgute abil saab kodu pangalaenuta...
    Juba vanast ajast saati on talguid peetud majade ehitamiseks.
    Külarahvas tuli kokku ja ehitas noorele perele talu.

    Just nimelt talgute mõte seisneb selles,et noor pere saaks omale kodu ilma pangalaenuta.
    Näiteks,talgute abil ehitatakse savi või põhumaju,nonde ehitusmaterjalidele kulub vaid kakskümmend tuhat krooni.

    VastaKustuta
  3. Kas Orina rahval Pika tänava alguses on ka lootust tänavavalgustusele?

    VastaKustuta
  4. Tänavavalgustuse toiteks võiksid olla päikesepaneelide ja elektrituulikute hübriidid siis pole enam kulutusi elektrile.

    VastaKustuta