Eelmise nädala lõpp oli suht tempokas. Reede õhtul Tallinnas UB16 proov, mis läks sujuvalt. Laupäev oli hull spordipäev. Kõigepealt osalesin kuttidega Koeru Saalijalgpalli Meistriliiga turniiril (www.ksjm.ee) Võitsime neljast mängust kolm ja oleme kenasti tabeli eesotsas, aga meeskonnad on väga võrdsed ja kõik võivad kõiki võita, nii et tabeliseis võib peale paari mängu täielikult muutuda. Meie esisnaiper on Marko Mitt. Ainsa kaotuse saime Roosna-Allikult, kus mängib ka hea sõber Ainar Münt, kellega sai vanu aegu meenutatud. Mnjaa, olid ajad.
Viimase mängu võitsid kutid ilma minuta, sest kiirustasin kodusaali korvpalli mängima. Järvamaa liigas kohtusime KK7-ga. Algus ja tegelikult terve mäng oli tasavägine, kuid paraku lõpus suutsid külalised ennast natuke rohkem kokku võtta ning 56-63 kaotus oli tõsiasi. Aga mäng oli ilus, kui välja arvata järjekordne sõrmevigastus. Küll see võit ka ära tuleb.
Pühapäev oli linnapäev kui neljandat korda oli au osaleda Jalgpallurite unistuste bändi ehk UB16 koosseisus Jalgpalligalal. Sel korral olid külalissolistideks Oliver Kuusik, Indrek Raadik aka Summer ja Sepo Seeman. Lood tulid välja ja rahvas plaksutas. Loodetavasti näeme aasta pärast jälle. Lugudest peaks vidjud ka mingil hetkel välja tulema.Esmaspäeval toimus JAP-i juhatus ning võtsime vastu posu uusi liikmeid, rääkisime ühisprojektidest ning valmistusime üldkoosolekuks, mis toimub 19ndal detsembril Ambla vallas.
Eile toimus EW100 maakonna toimkonna koosolek ning anti ülevaade, et kus ja mis mingi idee on. Kokkuvõte peaks kuskil peagi ilmuma, ilmselt maavalitsuse lehel.
Seejärel arutasime Järvamaa kultuurinõukojaga variante, et kuidas maakonnas kultuurielu veelgi paremini korraldada. See päädis tänasel JOL-i juhatuse koosolekul sellega, et JOL ja Maavalitsus teevad sel alal koostööd ning kultuuritöötajatel peaks maakonna tasandil ka peagi tugi olemas olema. Lisaks kohtusime tänasel koosolekul USA saatkonna esindajaga, kellele sai ka väike koostööpakkumine tehtud. Huvi oli olemas.
Eile küll eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekule ei jõudnud, kuid info sealt on see, et vallavara enampakkumisel läks müüki 3 objekti. Ehk siis ülejäänud 5 on nüüd taas ainult avalduse ja alghinna kaugusel. Kel rohkem huvi, siis andke teada.
Homme on hull koosolekute päev. Kell 9.00 toimub koolis haridus- ja kultuurikomisjoni koosolek, seejärel kell 11.00 on igakuine Karinu infopäev, kell 13.00 toimub Paides Spordiliidu infopäev ning kell 15.00 on volikogu istung. Vist peab sel korral Paide vahele jätma, sest muidu läheb liigseks rapsimiseks. Volikogu päevakord SIIN.
Reedel on kohtumine päästeka esindajatega ning peale lõunat on Koeru Hooldekeskuse nõukogu koosolek.
Laupäeval on kõik pealinna sõbrad/tuttavad ja teised ka oodatud kell 17.30 Raekoja platsile. Nimelt näitavad Järva-Jaani tantsurühmad (Ei Me Ette Tea, Tuttuued Naised, Jürid-Marid), mis nad teha oskavad ning lisaks laulab Janeli Ait. Kava SIIN. Tasub tulla.
Pühapäev paistab praegu olema puhkepäev :)
Aga tulles nüüd blogi pealkirja juurde. Peale eelmise nädala loodava Järva valla ühinemislepingu muudatust, kus Koeru asemel sai halduskeskuseks Järva-Jaani, on tulnud palju huvitavat tagasisidet. Olen facebookis mitmeid "huvitavaid" dialooge pidanud Koeru inimestega. Kohati tundub, et nüüd sureb Koerus elu välja ning maailmalõpp on lähedal. Ja lisaks sellele olen mina veel selles süüdi. Ma olen nagu ülivõimetega pahalane, kes üksinda otsustab teiste volikogude eest ja paneb üksinda kinni näiteks Koeru muusikakooli. Et olen halvustanud Koerut nii palju, et ohohooo ning nüüd ongi lugu nii, et Koeru vald peab otsima uusi partnereid väljaspoolt maakonda, sest siin kedagi usaldada ei saa. Koeru kui asula ning kogukonna kohta pole ma kunagi ühtegi halba sõna öelnud, pigem vastupidi. Olen öelnud, et Koerul kui asulal ei ole ühtegi mõjuvat eelist Järva-Jaani ees ning tegemist ongi kahe väga võrdse asulaga, kuid halvustanud ma pole. Kirjutasin sellest 20. septembri blogikandes. Küll aga olen tõepoolest rääkinud sellest, mis mustvalgel kirjas. Näiteks sellest kuidas Koeru volikogus juba märtsis räägiti rehepapi tegemisest Järva valla läbirääkimistel, mis on ka protokollitud.
Huvitav on see, et Järva-Jaani valla rahvas ütles ühinemisele selge jaa, kuigi sel momendil oli lepingus keskusena Koeru. Siingi süüdistatakse mind ajupesu tegemises, et rahvas ikka pooldaks. Ma tahaks näha kasvõi ühte inimest, kellele ma ütlesin, et mine pane JAH. Kui selline inimene on olemas ja tuleb ütleb, et Sa ju mulle ütlesid seda, siis võin vabalt tema ühe soovi täita.
Minu jaoks on nüüd küsimus see, et kui koerukad eeldavad, et keskusega Järva-Jaanis suletakse neil muusikakool, gümnaasium, perearstikeskus, võimla või muudmoodi läheb elu kehvemaks, siis kas vastav eeldus oli neil ka vastupidiselt. Tahaks uskuda, et mitte, aga....
Olen juba kuulnud ka, et ühinemisleping on halb ja ei kõlba kuhugi. Huvitav on see, et Koeru enda inimestel on koguaeg olnud võimalik seda muuta ja mõjutada, aga kahjuks seda siis piisavalt tehtud pole. Lepingu tegid 7 valda ühiselt ning kõik partnerid olid laua taga võrdsed. Kohati aga tundub, et 3 peaks olema suurem number kui 4.
Lõppkokkuvõttes võiks öelda, et asjal on ikka ka positiivne mõju. Kuna on leitud ühine nö "vaenlane", siis on Koeru nüüd kui üks tugev kogukond, mis võitleb ühise eesmärgi nimel. Või kas ikka on? Kas kõik tahaksid minna ikka Järvamaalt ära? Kas kõikidele on üldse oluline vallamaja ja 15 ametniku asukoht või on oluline see, et elu edasi läheks. Kas ja kui tihti inimesed üldse vallamajas käivad? Millal Sina käisid? Kas kõigile on oluline MINA või keegi äkki vaatab ka seda, et väiksemad järgi aidata. Kas suurel häälel sõna võtvad inimesed on ikka suurema osa vallarahva esindajad või lihtsalt need, kes asja rahulikult võtavad, on lihtsalt tasa. Kogu selle looga meenub Suure ja Väikse Peetri muinasjutt. Kes pole ammu lugenud ja aega rohkem, siis lugu SIIN.
Igaljuhul soovitan Koeru valla rahval kindlasti oma arvamust avaldama minna, sest nagu vallajuhid on öelnud, siis teie häält võetakse kuulda. (Mis siis, et ühinemist lõpetav eelnõu on juba sel nädalal volikogus päevakorras). Päris huvitav oleks muidugi see olukord kui rahvas ütleb siiski JAH ühinemisele.
Kuna Koeru vallas elab mul palju häid tuttavaid ning sõpru ning koostööd tehakse meil niiehknaa mitmel rindel (Pasunakoor, tantsijad, muusikakool, jalgpall, eakad jne), siis loodan, et enne vana kaevu sülitama ei hakata kui uus valmis on ning et sealt ka ikka hea vesi tuleks.
Ehk siis jah, tunne on küll, et ma olen justkui kurjajuur, aga nii kurb kui see ka pole, siis tegelikult mul supervõimed puuduvad. Aga nagu vana Hiina vanasõna ütles- "Kui Sul pole ühtegi vaenlast, siis teed midagi valesti." Lootust on veel vist.Jääme kuulmiseni ning seniks olgem ikka positiivsed ning tehkem ikka head. Päkapikud on liikuma hakanud ning et päkapikud ikka kõikideni jõuaks, siis kutsun üles annetama Saagu Valguse Järva-Jaani keskusesse, mille üleskutse ja reklaam siinsamas. Kuulmiseni.
PS. Kas kellelgi veel Metallica uue kogumiku 3.plaadi 13 lugu hakib natuke?
Arto, ära üle dramatiseeri. Koerukad ei ole kuskilt otsast nüüd pahased J-Jni või sinu peale (ei volikogu liikmed ega elanikud), üksikute inimeste sõnavõtte pole mõtet üldistada. Praegu on küsimus ühinemislepingus, mis ei ole volikogu liikmetele vastuvõetav, kuid vaatame, mida rahvas arvab.
VastaKustutaFacebookis kirjeldasin samuti oma mõtteid sulle, miks see nii on. Väljavõte sellest: "Arto, võin kinnitada, et Koeru on liitunud läbirääkimistega vabatahtlikult ning seda ka varasemal korral Kareda vallaga. See, et J-J vabatahtlikult liituda ei soovi, paneb küsima, kas ei osata näha suurt pilti. Eesmärk peab olema efektiivsem majandamine. See, et Koeru on hetkel mõttepausi võtmas, on pigem tingitud olukorrast, kus lepingusse on tulnud palju küsitavust. Vallakeskuse määramise aluseks ei saa üksnes olla asukoht või sinu väljend „ainus linnatüüpi asula Türi ja Paide kõrval“ (kusjuures nii jaburat põhjendust on raske kommenteerida), nt. Mõisküla on linn ning sõna „linn“ ei tee seda väikest paika kuidagi teistega võrreldes paremaks. Keskuse määramise loogiliseks aluseks saavad olla konkreetsed kriteeriumid (nt. hoone ja ruumide sobivus, halduskulud, ligipääs jne). Uue valla hea käekäik sõltub põhjendatud ning hästi argumenteeritud otsustest, mitte emotsioonidel langetatud otsustest. Üks oluline osa uue valla loomisel on ka investeeringud. Ma ei taha mõista hukka teiste valdade otsuseid, kuid küsitav on, kas 600 000.- euro investeerimine J-J staadionisse täidab eesmärki, ehk täidab eesmärki ka 100 000.- maksev staadion. Ja kui rääkida Koeru kompromissidest, siis see on üks nendest, sest vaatamata mõni aeg tagasi toimunud kohtumisest Eesti Jalgpalli Liiduga, kus nähti staadioni rajamist pigem Koeru, ei olnud Koeru selle vastu, et see uues vallas saab see olema hoopis J-J.
Võin öelda, et Koerul on hetkel siiski paremaid võimalusi. Maakonnapiir on pigem inimestele emotsionaalne küsimus, oluline on, mida maakonnapiiri ületamine Koeru piirkonna jaoks kaasa toob.
Toomas Tammik
Kas ongi nii, et kõik või mitte midagi. Mõne inimese jaoks on maakonnapiir tõepoolest vast emotsiooni küsimus: täna olen kurb, homme on suva. Maakonnapiir on enamikele vast ikka identiteedi küsimus: kuhu ma kuulun ja kuhu olen koguaeg kuulunud. Kas näiteks Koeru kultuuriinimesed, kes on ennast Järvamaaga hingega igatepidi sidunud, on ikka nii õnnelikud, kui nende positsioon uue valla ja maakonna kultuurimaastikul on tundmatu. Tundub küll, et osade poliitikute isiklikud ambitsioonid on saanud kõvasti kannatada, aga ei tohiks ära unustada, et poliitikuelu ei pruugi olla väga püsiv. Homsed sõbrad võivad olla ülehomsed vaenlased.
VastaKustutaKindlasti on otsustamise kohaks ka püstitatud küsimus kultuuriinimeste osa. Teisalt Koeru kihelkond hõlmas mitmeid Rakke valla praeguseid alasid, kus inimestel on siiani tihe läbikäimine Koeruga ning ei kahtle kultuuriinimeste aktiivsuses ja võimekuses teha ennast uues olukorras kuuldvaks ja nähtavaks. Ja üleüldse on see maakonna teema muutumas ka riiklikul tasmel.
KustutaLisaks ei tea ma ühtegi Koeru poliitikut, kelle isiklikud ambitsioonid oleksid liitumisel takistuseks saanud. Küsimus on liitumislepingus, mis tekitab Koeru jaoks palju küsimusi. Seega, kui küsimustele pole vastuseid, siis pole mõtet ka tormata. Meile on oluline, et inimeste pragune heaolu siin piirkonnas ei väheneks, mis peaks olema liitumise üks oluline osa.
Toomas. Mis seal liitumislepingus siis sellist on, mis vähendaks Koeru piirkonna elanike heaolu. Ehk siis mis küsimused lepinguga seoses üleval on ja kas neid oleks saanud ka varem lahendada?
KustutaArto
Järvamaal haldusreformiga samad jamad nagu meil Pärnumaalgi. Igal pool mujal ilmselt samuti.
VastaKustutaHetkel tundub küll, et kui reformiga (või noh- kui suur reform see tegelikult ongi?) midagi muud ei saavutata, siis naabrite omavahelised suhted saavad põhjalikult rikutud. S..tt lugu.
Garri Raagmaa kirjutas Postimehes küllaltki hästi sellest temaatikast geograafi vaatenurgast: (http://arvamus.postimees.ee/3925981/garri-raagmaa-geograafi-oudusunenaegu).
VastaKustutaLõpptulemused ei üllata, kui sarnase suuruse ja elanikearvuga vallad üritavad leibu ühte kappi panna lepetega, et "keegi ei kaotaks".
Kuna ainult virisemine ei aita, siis pakun ka reaalne nägemuse milliseks võiks olukorra muuta. Kohalikul tasemel omavalitsuse poolne rajatiste (sportimiseks, meelelahutuseks jne) on küll vajalik, kuid nagu Raagmaa artikliski mainitud, siis ei tasu sellega minna üle piiri. Näiteks trenni tegemise tasemel staadion võiks olla igas ~1000 elanikuga asulas, kuid Meistriliiga (andke andeks, minu keel ei paindu ütlema Premium liiga, sest see on sponsori poolt toodetava A Le Coq premiumi õlle järgi pandud nimetus) tasemel staadion võiks olla suuremas keskuses.
Igale poole "oma" kõrgel tasemel rajatiste loomise asemel võiks soodustada pendelrännet heal tasemel ja läbi mõeldud ühistranspordi ning kergliiklus võimalustega (ei mõtlegi siinkohal et igale poole peaks kergliiklusteid ehitatama, esialgu piisaks tava maanteedel jalgratturitele piisavalt suure ohutusriba ehitamisest ning autojuhtide mõistvamast ja ohutust hindavamast suhtumisest). Hetkel jääb paljude omavalitsute senise ja tuleviku valitsemises mulje, et tahetaks ehitada justkui "müüri" ümber iga omavalitsuse, et kes sees see sees, kes välja see väljas. Nii võibki juhtuda, et uute omavalitsuste puhul nihkub ainult nn väline "müüri" piir ning piiride arv, aga tegelikku koostööd ka näiteks uute omavalitsuste vahel ei teki, ikka on Eesti nagu lapitekk. Siiralt loodan, et eelkirjeldatud tuleviku kohta tehtud ennustused ei pea paika.