Pühad läbi, päevad lühenevad

Neli vaba päeva läksid lennates ja lubasin endale ka ühe blogivaba neljapäeva seetõttu. Mis siis toimunud on vahepeal? Eelmisel teisipäeval toimunud Kuksema (loe Tamme farmi)-Järva-Jaani jalgtee koosolekul sai looduses küsimusi tekitavad kohad üle vaadatud. Ilmselt 100% kõiki osapooli rahuldavat varianti ei leia, aga selline 90-95% küll ja ma arvan, et see on väga hea tulemus.
Kolmapäev oli aktuste päev. Margusega jagasime kõned ära ja seekord rääkisin põhikooli lõpetajatele. Kõne sisu oli lühidalt selline, et põhiharidusega on maja vundament loodud ja nüüd olenevalt selle tugevusest ja enda huvidest on võimalik sinna midagi peale ehitama hakata. Kelle vundament nõrgem, see saab ehk ainult ühe korruse peale laduda, kellel tugevam, see saab kõrgema teha. Mis kuju ja materjali kasutatakse, see on juba noore enda otsustada (konsulteerides vanematega muidugi). Loodan muidugi, et enamus otsustab kodu-gümnaasiumi kasuks, sest siingi nüüd valikuvõimalus, kuid peasi, et noor ise lõpuks tulemusega rahule jääks.
Enne gümnaasiumi aktust tervitasime ausamba juures ka Võidutuld, mis oli teel Tartusse. Rahvas sai näha suurt soomukit ning hr Trivimi Velliste rääkis võidutulest. Meie poolt oli Elli Paju poolt loetud kodumaateemaline luuletus ning volikogu esimehe tervitus.
Gümnaasiumi lõpuaktusel oli mul Texas Rangeri roll. Sel ajal kui Margus kõnet pidama läks, katsusin ühe mitte-oodatud aktusekülastajaga hakkama saada. Õnneks oli too mees rahumeelne, vaatamata purjus ja räämas olekule ning sain temaga hakkama. Siiski suutis ta peale seda veel osade inimeste aktuse ära rikkuda. Aga see selleks.
Lõpetanud lend on väga mitmekülgne. Lisaks tarkusele, mida tõestab kuldmedaliga lõpetanud Mailis, lisaks jõule, mida tõestavad sangpommipoisid, ja teistele häädele omadustele, on nad ka ühiskondlikult aktiivsed. Toimetavad noorteklubi all, on vabatahtlikus rannavalves, aitavad üritusi korraldada, on alati valmis nõu ja jõuga kampa lööma. Loodan, et jääte ikka kodupaigaga seotuks ning aitate siinset elu edaspidigi edendada. Aitäh teile ning tuult tiibadesse.
Jaanituli Kasekoplis oli üldiselt tore. Rahvast oli palju, tantsida sai ning isegi grillivõistlusest võttis kaks suurepärast kokka osa. Viimaste osas soovitas žürii küpsetamisega tegeleda valgemal ajal, et siis saab paremini aru kui liha juba valmis on. Tulemus- viik. Õhtujuht küll rahvast väga käima ei saanud, kuid pole hullu. Kurvaks teeb aga meele see, et mõned inimesed ei hooli teistest inimestet, nende tehtust ning on lihtsalt hoolimatud lällerdajad. Ei hakka blogi räigemate sõnadega rikkuma, kuid vihale ajab küll kui avastasin täna trenni minnes, et üks jalgpalli varumeeste varjualune on peopaigaks tehtud, lõhkised pudelid vedelemas seal kus poisid meil riideid vahetavad ja ka paljajalu on, lõkkease on sinna ette tehtud, küttematerjaliks on kasutatud puidust tablood, kile on katki, konidest ja muust prahist rääkimata. Kui keegi teab, kes seal pidu panid ja enda järelt koristamata jätsid ning teiste vaevaga tehtut lõhkusid, andke palun mulle teada, sest siis teab teinekord selliste osas juba eelnevalt seisukoht võtta ja käesoleva juhtumi puhul tagajärjed likvideerida. Vaevalt, et neist keegi siin loeb seda, kuid kahju on teist ja teie vanematest, kellel antud juhul peaks väga häbi olema.
Nüüd sai kurtmise rubriik läbi.
Võidupüha Järva-Madisel oli nagu ikka sellised üritused, suhteliselt akadeemiline, reeglite pärane ning lõppevad need ikka tule koduvalda toomisega. Kultuuriprogrammis oli sel korral küll väike erisus. Nimelt sai lisaks traditsioonilisele koorilaulule ja rahvatantsule seekord näha samuraide võitluskunsti. Verd ei lennanud, aga huvitav oli ikka. Pilte leiab nagu ikka jarva.ee lehelt.
Võidutule jagamisele ausamba juures oli tulnud kümmekond inimest ja kõik soovijad said endale presidendi süüdatud tule.
Jaanipäeval tegin pisut kasulikku tööd järvetaguse kraavi peal, kuid palju on veel teha, nii et esialgu suurtest töövõitudest ei hõiska.
Laupäeval puhkasin ning pühapäeval käisime poistega Maardus, et meie alagrupi kõige tugevama meeskonna vastu väga pooliku meeskonnaga astuda. Mitu vigastust, kaks meest kaartidega väljas ning osadele ilmselt mõjusid pühad karmilt. Tulemuseks oli see, et kui mäng algas oli meil 11 meest, umbes 20 minutil sai üks mees vigastada, kuid vahetusi meil polnud. Mängisime lõpuni 10kesi. Väravatesadu algas. Hea meel on see, et lõpp-kokkuvõttes suutsime neile lüüa kolm väravat. Nii palju pole neile sel hooajal löödud ja ka me ise pole nii palju ühes mängus löönud. Nutuseks teeb asjaolu, et vastased lõid kolm korda rohkem. Teeme väikse pausi nüüd trennides, et kahe nädala pärast uuesti tugevate trennidega alustada ja 19. juulil Tallinnas toimuvaks karikamänguks valmis olla, eriti vaimult.
Pühadejärgne töönädal algas ikkagi koosolekutega. Töötajate nõupidamine ning seejärel soomlaste küllatulekuga seoses kahetunnine koosolek. Homme tööajal koosolekuid veel ette näha pole, kuid õhtul kell 19 saame kokku nendega, kes Rakverre Eestimaa suvemängudele lähevad. Kolmapäev on esialgu vaikne, kuid neljapäeval on volikogu istung, kus nagu ikka vaja kohal olla.
Eelinfona võin öelda, et 16. juulil toimuv Järve päev saab päris huvitav olema, sest mitmeid põnevaid atraktsioone tuleb kohale. Ärge siis mere äärde minekut planeerige, sest siis meil endal siin tegevust küll.
Kena suve jätku ja kuigi nüüd paljud on ennast juba jõulude ootusesse sättind, siis ikka nautige suve ka.